Eesti kohtusüsteem: struktuur ja toimimine

Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline, tagades õigusemõistmise kvaliteedi ja võimaluse otsuseid edasi kaevata. Süsteemi aluseks on seadus, mis määrab kohtute pädevuse, menetluskorra ja kohtunike rolli.

Kohtusüsteemi astmed

Eesti kohtusüsteem koosneb kolmest astmest:

1. Esimese astme kohtud: Need on maakonnakohtud ja halduskohtud. Maakohtud arutavad enamikku tsiviil- ja kriminaalasju. Halduskohtud lahendavad avalik-õiguslikke vaidlusi riigi ja üksikisiku vahel.
2. Teise astme kohtud: Need on ringkonnakohtud. Ringkonnakohtud vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtute otsuseid.
3. Kolmanda astme kohus: See on Riigikohus. Riigikohus on kõrgeim kohtuaste Eestis ja kassatsioonikohus, mis vaatab läbi ringkonnakohtute otsuseid õigusnormide kohaldamise ja tõlgendamise osas. Riigikohus täidab ka põhiseaduslikkuse järelevalve funktsiooni.

Kohtute toimimine

Kohtumenetlus Eestis on reguleeritud seadustega. Olulised põhimõtted on avalikkus, menetlusosaliste võrdõiguslikkus ja kohtu sõltumatus. Kohtunikud peavad olema erapooletud ja tegema otsuseid seaduse alusel.

Olulised detailid

Eesti kohtusüsteemis on oluline roll ka prokuratuuril, kes esindab riiklikku süüdistust kriminaalasjades, ja advokatuuril, kes osutab õigusabi. Kohtumenetlused võivad olla keerulised, mistõttu on sageli vajalik professionaalse õigusabi kasutamine.

Lisaks üldkohtutele on Eestis ka erikohtud, näiteks sõjaväekohtud eriolukordades, kuid need on haruldased.